>From Ramakrishna Pillamarri garu:
>
> It was indeed difficult to read the palana-style of RIT, as practised
> (seems to be with a vengeance) by Bapa Rao. However, it may have
> been easy to read for many others.
sangate'miTante', Dokkaa aayana baddhakapu vyaasam cadivaaka, "shift" miiTa
anni saarlu nokkaalanTe' baddhakam anipimcindi. (imkaa vadalle'du,
cu'stunnaarugaa.:-)) kaabaTTi tappu aayanade', naadi kaadu. :-)
>
> In my opinion, there are three issues involved there. One is marriages
> at an early age, the second, demand of kanyASulkam (and all the other
> avarices thereof), and the third, widow marriages. I see kanyASulkam
> (the play) as being very strongly against kanyASulkam (the dowry -
ingli'shulo' "bride price" anna vaaDakam naynu cu'saanu.
> is that the proper word? Is there another?), moderately against the
> third issue, and really not directly against the first. This is of
> course a matter of opinion. But aren't shades of opposition to these
> three issues in the play?
naaku ardham ayinadi idi--gurazaaDa ceppavaccinadi e'miTanTe', buccamma
paristhitilo' unna stri' ki praathamikamgaa avasaram ayinadi aardhika
svaatantryam, (ne'Ti paribhaashalo' "empowerment") vivaaham praSna
asandarbhamainadi. vivaaham mi'de' kendrikarincinaTlaite', giri'Sam
laanTi lucchaa ce'tilo' cikke' pramaadam unTumdi. oka vidhamgaa aalociste',
buccamma vivaaham gurincina nirNayam ti'suko'vaalsindi buccamme' gaani',
racayitaa, paaThakuDu' kaadu. anduke', civarna saujanyaaraavu pantulu
ru'pamlo' avatarimcina racayita buccammani vidyaasamsthalo'
ce'rpincaaDu. ante'gaani', ni'ku tagina varuNNI cu'si peLLi
ce'yistaanu anale'du. (racayita raajamanDri'lo' vi'reSalingamgaari samsthani
i' sandarbhamlo' prastaavincinaTTu to'stundi.)
(can someone help me with a translation for "integrity" and "jargon"?)
buccamma bhavishyatpariNaamaavakaaSaalani pratibimbince'
paatralu madhuravaaNi, pe'daraasi peddamma, mi'naakshi.
naaTakam antaanni cu'sinaTTayite', i' mugguru' kaakumDaa
marokarigaa, tanadaina pratye'ka maargamlo' buccamma
naDavaalani racayita ko'rutunnaTTu anipistumdi.
....
> In general, what is the "propriety" of criticising practices and traditions
> of a certain age, keeping in mind the current practices? I am not
> directing the question at anybody in particular. This question cropped
> in my mind many times.
vimarSa anTe' tiTTADame' kaadu, viSle'shaNa ku'Daa unDaali. i' bhaavaanni
ti'sukumTe' gataanni vimarSimcaDam yuktame', naa abhipraayamlo'. aa vimarSalo'
nayTi prmaaNaalani', aacaaraalani', lekkalo'ki ti'skuko'Dam ku'Daa konta
varaku prayo'janakarame'. kaani' aanaaTi vaaLLu cavaTalu, manam
kaabaTTi inta vive'kamto' aa tappulani gurtincagalugutunnaamu ane'
vaikhari maatram pappulo' kaalu ve'yistumdi. alaa kaakumDaa konta
saanubhu'tito' aa naaTi saamghika Saktulani avagaahana ce'suko'galigite',
i'naaTi samasyala parishkaaraniki konni su'canalu labhimcagalavu.
udaaharaNaki, aa kaalamlo',kanyaaSulkam unde'di. adi tappu ani ippuDu
andaramu' anTaamu. ayite', daaniki vyatire'kamgaa vara kaTnam ti'suko'Dam
sari ayinadaa? kaanaTTayite' enduku kaadu? asalu kanyaaSulkam po'yi
varakaTnam elaa vaccimdi? ilaanTi praSnalani manam ve'suko'vaccu.
alaage', baalyavivaahaalu tappu ani manam anTaamu; maname' kaadu, manaki
aadarSapraayulaina :-) paascyaatyulu ku'Daa anTaaru. alaa anaDaaniki
tagu kaaraNaalu ku'Daa le'kapo'le'du. kaani' baalyavivaahaalaki pu'rtigaa
vimukhamgaa unDina amerikaalaanTi sanghaaniki i'naaDu kaumaari'garbhaalu
talanoppigaa pariNamincaDam elaa jarigindi? baalyavivaahavyavasthani
(visvanaatha taditarulu vivarimcina vidhamgaa) sarigaa avagaahana
ce'suko'galigite' manaki ne'Ti saamghika praSnalaki samaadhaanam
labhimcavaccu.
(i' carcaasu'traalani imkaa poDigimcavaccugaani', vishayam saahityam
paridhulu daaTipo'tumde'mo'nani samSayistunnaanu.)
>
> An admission: I scanned through Bapa Rao's post, as it caught my attention
> just as I was about to leave. Perhaps I should have waited till tomorrow
> to read and properly comment on it. BTW, Sreenivas was quoting the
> comments from someone's work, wasn't he?
avunu, aayana raasinadi evarivo' M.Phil thesis numci ti'suko'baDindi.
Bapa Rao